Monday 19 October 2015

Teatet "Mikiveri Tagi" Londonis 23.11.2015



Maailmaturneel projektteater käis Londonis
Üle pika aja sai Londoni Eesti Majas kaeda eestikeelset teatrietendust – 19. novembril käisid etendusega “Mikiveri Tagi” külas Peeter Sauter ja Ülo Vihma.  Etenduse teema oli võetud näitlejate elust enesest ja kokku kirjutatud Ivar Põllu poolt. Laval keedeti sibulasuppi, jagati publikuga odavat õlut, räägiti vaeste näitlejate igapäevaelust ja meenutati näitekooli kursuse juhendajat Mikk Mikiveri. Peale Londonit sõitis trupp edasi Glasgow’sse, Aberdeen’I ja Edinburgh’i.
Kuidas etendus endale nime sai?
Sauter: Oleme juba ammu plaaninud oma vana kursuse kokku kutsuda ja koos midagi teha. Teatrikooli diplomilavastuse kaaperdas Draamateater omal ajal ära, mulle jäi statisti roll. Eredaim mälestus on see, kui pimedas lava taga kogemata Ita Everile otsa koperdasin.
Vihma: Idee saigi alguse Mikiveri teksatagist, mille ta aastaid tagasi mulle suvilasse unustas. Kui tagasi pakkusin, siis ütles et võin endale jätta. Aga tagi ei mahtunud mulle eriti ja suurest aukartusest ei julgenud kanda ka. Tagi jäi mõni aasta tagasi kolimisel jälle ette, reliikviat ju ära ei viska! Mõtlesin, et vaatajad võiks otsustada, kes meie kursuse hulgast on Mikiveri mantlipärija, et tagist saaks omamoodi rändauhind. Võtsin prooviruumi kaasa, aga kadus ära sealt, võib olla võttis Ivar Põllu endale.
Sauter: Terve kursuse kokkusaamisest ei tulnud midagi välja ka - kes on Soomes, kes Itaalias, kellel igapäevatööga kiire. Lõpuks jäimegi lavale meie kaks järele.
Kust pärineb maailmaturnee idee?
Vihma: Peale esietendust on näitlejatel ikka paras eufooria peal. Istusime siis garderoobis ja bluffisime lustlikus tujus. Nii hakkaski maailmaturnee idee idusid ajama, pärast käisime teatrile peale et projekt kirjutada ja rahastus saada.
Kas ei kartnud, et Mikk Mikiver väliseestlastele tundmatu tegelane on?
Sauter: Ma ei kahtle, et publiku hulgast mõni pole seda nime kuulnud ka!
Vihma: Usun, et lugu õpilase-õpetaja suhtest on universaalne. Vaatajad ei taha näha sügavat filosoofilist eepost, vaid konkreetset tegevustikku reaalsete inimestega, kus sügavamad teemad on ridade vahel peidus. Üldistused tekivad juba vaataja peas ja igaüks leiab tekstiga oma seose.
Olete ka ise väljaspool Eestit elanud. Kuidas leidsite tee Eestisse tagasi?
Sauter: Elasin 90-date alguses Liverpoolis kaks aastat ja matkasin Inglimaal mootorrattaga ringi. Tegutsesin kirikusse ehitatud the Black-E kultuurikeskuses. Eestisse tagasi minnes jätsin tsikli võtmed sõbra kaminasimsile ja masin ootab mind siiani tal aias.
Vihma: Mul oli samal ajal võimalus kaasa lüüa improvisatsioonilises teatris Moskvas. Keskkond  ja trupp olid fantastilised! Peagi pakuti mulle püsivat kohta, aga pidin Eestis elava perega arvestama ja vene keel ei tulnud mulle ka nii loomulikult. Peale seda otsust tulin teatrivaldkonnast üldse ära.
Sauter: Proovisin tol ajal inglise keeles ilukirjandust teha, aga see ei töötanud. Keelekeskkonnas elamine on loometööks väga oluline.
Küsis Triin Kübar

Intervjuu ilmus Jaanuar, 2016. "Eesti Hääl".

Tagasivaade Peeter Sauteri BLOGIS:
Kliki siia: Peeter Sauter. Tagi reisikiri. 1



No comments:

Post a Comment