Saturday, 9 December 2017

Londoni eestlaste jõulpidu koos Karl Madis, Mikk Kaasik, onu Bella ja Carl-Philip Madisega.

02.detsember 2017 Wandsworth Civic Suite’is

Evelin Siilak



 „Eestlane olen ja eestlaseks jään“ laulsid jõulupeo külalised südamest, hoides käsi pea kohal ja üksteiselt käest kinni, ühtses suures ringis jõulupeo avaral tantsuplatsil, samal ajal kui laval plaate keerutav onu Bella hoogsalt kätega takti kaasa. Oli eestlaste jõulupidu Londonis ja kell oli juba üksteist õhtul ning kõlaritest kostus üks viimastest lugudest. Inimesed olid ülevas meeleolus ning kuigi oli eestlaste pidu, võis näha palju teisi rahvaid, kes sama püüdlikult proovisid kaasa laulda. Üks itaallasest seletas õhinaga, et ta võib oma elu eriliste sündmuste nimekirja lisada nüüd ka eestlaste jõulupeo. Nii vaimustunud oli ta sellest õhtust. See oli eestlaste jõulupidu Londonis, mis  oli kütnud kõikide meeled üles.




Elades võõrsil on tähtis oma kodumaa kultuuri traditsioone alal hoida ja regulaarselt meeles pidada. See saab tähtsama tähenduse just siis, kui ollakse sünnimaast eemal. Üheks suurimaks eesti kogukonna ürituseks Londonis võib pidada eestlaste jõulupidu Londonis. Sinna koguneb alati palju rahvast. Ka selle aastasel eestlaste jõulupeol oli kohal üle mitmesaja inimese. Lisaks täiskasvanutele oli kohal ka rohkelt lapsi. Eesti jõulud erinevad aga kohalike, Inglismaa jõulude traditsioonidest.








Eestlaste jõulupeol on kõik eestimaine: eesti jõulutoit, muusika ja esinejad Eestist, Eesti Kooli Londonis meisterdamisenurk, eesti joogid ning lisaks kõige tähtsamad esinejad, eesti kultuuri edasikandjad Londonis: Londoni Naiskammerkoori esinemine ja Londoni Eesti Seltsi Rahvatantsurühma esinemine, ühistantsimine koos töötoaga ning võistutantsimise korraldamine. Eestist olid tulnud esinema Karl Madis koos poeg Carl-Philip Madisega, Mikk Saar, 14 aastane Tartumaalt pärit laululaps, ja onu Bella.

























Talendikas nooruk Mikk Kaasik juhatas õhtu sisse, laulis soolona ja koos staar Karl Madisega, tegi mustkunsti ja õpetas kohalikele lastele triki selgeks ning lisaks rääkis ta jõuludest Eestis.  Ta rääkis eesti päkapikkudest, eesti  jõuluvanast ja jõulutraditsioonidest eesti peres.





Õnneks oli eesti jõuluvana ķülas ka eestlaste jõulupeol. Tore oli näha, et siinsed eesti lapsed teadsid laule-salme, mida julgemad eesti keeles soravalt jõululuvanale ette kandsid. Teised, ujedamad lapsed aga lõid hoopis patsu jõuluvanaga. Kingikotist välja tulnud eesti kommi pakid tegid kõigil tuju heaks.





Eesti jõulude mälestused on need, mis panevad eestlased käest kinni hoidma ja nostalgiliselt meenutama. On tähtis, et need traditsioonid jäävad püsima. Jõulud on see aeg, kui ollakse perega ja traditsioonidega. Londoni Eesti Seltsi poolt organiseeritud ja koos vabatahtlike abiga läbi viidud eesti jõul Londonis, Thamesi lõunakaldal, tõi kokku mitmed eri tahud eestlaste jõuludest, andis eestimaise jõulutunde ja võimaluse veeta jõulud kodumaiselt. 









Järgnevalt veidi lähemalt, mis on eesti jõul ja eesti jõulu traditsioon (jõulupeol,  Mikk Kaasik, 14a).

Eesti jõul

Eesti postkaart. Ülle Meister
Londonis ei käi päkapikke akna taga piilumas. Eestis on aga usinad päkapikud liikvel terve detsembrikuu. See tähendab järgmist: igal õhtul enne magamaminekut panevad lapsed ühe sussi akna laua peale ja lähevad magama. 
Kui nad hommikul ärkavad, siis on sussi sisse pandud kas puuvili, mandariin, väike üllatus või isegi maius. See on eesti lastele igahommikune ärkamine põnevusega, et mis siis seekord sussi sisse toodi või isegi väike kartus: kas ikka toodi. Nimelt arvatakse, et üllatusi saavad ainult head lapsed! Ja päkapikud käivad kuni jõuludeni välja. Seni kuni saab oma toimetustega valmis päris jõuluvana ja asub kingikotiga teele. 

Eesti päris jõuluvana ei tule mitte läbi korstna ja öösel salaja nagu Inglismaal, vaid hoopis jõululaupäeva pärastlõuna õhtusel aja ning lausa isegi koputab uksele. Kui uks avatakse, siis hüüab ta kõlava bassi häälega: 

„Tere! Kas teie peres ka häid lapsi on!?“ 

Kui vastus on „jaaa“(mis on tavaline vastus), siis astub lumine (sest enamasti sajab Eestis jõulude ajal lund) uksest sisse, raputab mütsilt lume ja istub pakutud tooli peale kuuse kõrvale. 

Jõuluvana paneb siis oma suure ja raske kingikoti maha ning hakkab sealt perele kingitusi jagama. Kuid, oh, ei, kingituste saamine polegi nii lihtne. Eestis peavad lapse iga kingituse välja „lunastama“ läbi omapoolse panuse. 

See käib nii. Pere istub ümber jõuluvana. Jõuluvana võtab kotist kingituse ja loeb sealt nime. Nimetatu peab tulema jõuluvana kõrvale ja et kinki jõuluvana käest saada,  peab ta lugema luuletuse, laulma, tantsima või muud moodi oma oskusi, õpitut näitama. Võimalusi on palju. Rüblikud, kes veel ei oska lugeda ning ei tea kõike laule peast, neid aitavad hädast välja teised. Lubatud on see, et siis terve pere üheskoos „aitab“ kingisaajat. Selleks on enamasti üheskoos laulmine. „Aisakell“, „Läbi sahiseva lume“ ja „Oh, kuusepuu“ laule teab iga eestlane.

Pärast pikka, kuid lõbusat ja küllaltki lärmakat kingijagamise tseremooniat, pakutakse jõuluvanale veidi külakosti ja saadetakse edasi järgmisse pere, kus head lapsed elavad. Uksel hõigatakse järgi kaugenevale jõuluvanale: 

„Head teed, tule järgmine aasta jälle!“ 

Pere Eestis suundub tagasi tuppa ja sulnis õhtu jätkub kingituste uurimise ja jõuluprae söömisega üheskoos.



Häid jõule kõigile! Soovib Londoni Eesti Selts








Tuesday, 21 November 2017

04.nov 2017 Eesti kultuuripäev Londonis.

EESTI KULTUURIPÄEV LONDONIS. EV100 AVAÜRITUS




EV100 tähistamist alustati eesti kogukonnas Londonis novembri alguses 2017 aastal. See oli EESTI KULTUURIPÄEV LONDONIS nime all ja üritus viidi läbi inglise keeles. Päev  oli täis eesti kultuuri ja ajalugu.

Tuntud ajaloolane Ott Sandrak jutustas eesti ajaloost.. Ott alustas juba jääajast, nn inimeste arengu algusest, jätkates eesti keele ja teiste keelte põnevatest nüanssidest, jõudes nii selgitusteni, kuidas eesti keel ja eestlased, kes on elanud Maarjamaal juba aastatuhandeid, on säilitanud oma kultuuri läbi sõdade ja okupatsioonide.  Ajaloolane pajatas religioonist, haridusest ja ärkamisest.



 Ärkamisest nii hariduslikus mõistes kui ka võrreldes Eestit Ühendkuningriikidega. Loengus käsitleti veelgi teemasid ja 2-tunnine jutt lendas linnulennul. Pärastpoole said kuulajad ka Ott Sandrakuga silmast silma vestelda ja küsida lisa. Huvi oli suur. Tore oli näha, et paljud mitte-eestlased käisid Sandrakult küsimas ja Eesti kohta uurimas.  



Avatud oli eesti kohvik, kus pakuti vabatahtlike tehtud kartulisalatit,  kiluvõileibasid, seljanka suppi ja magusaks omaküpsetatud kooke ning rummikooki. Leiti uusi tuttavaid ja kohtuti ammustega.







Õhtu algas filmide tutvustamisega.  




 Eestist oli toodud eesti uusimad ja põnevad lühifilmid. Filmiõhtu esimene film oli Madli Lääne-Metsalu lühifilm “Kolm päeva augustis” (2017). 

Filmi juhatas sisse rezhissöör Madli Lääne-Metsalu ise. Seejärel näidati  Moonika Siimetsa filme " Roosa Kampsun" ja " Viimane Romeo". Filmide ajal oli kuulda rahva naerupahvakuid ja muhelemist. Kõik kolm filmi olid erinevad üksteisest ja igaüks vaatajatest leidis midagi  enda  jaoks. Vaatajad jäid esitlustega väga rahule.

Kohapeal olid laual Eestit tutvustavad brosüürid, teatmikud ja kaardid.  








Üritust toetasid:
Eesti Saatkond Londonis ja Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja väliseesti kultuuriühingute konkursi läbiviija Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) rahvuskaaslase programm.


Ürituse organiseerisid Londoni Eesti Selts ja Eesti Gild Londonis. Suured tänud kõigile vabatahtlikele.



Wednesday, 1 November 2017

IIVI ZAJEDOVA TANTSUTÖÖTOAD LONDONIS. 31.okt ja 01.nov 2017

Oktoobri lõpus käis Londonis Tšehhis elav kultuuritegelane Iivi Zajedova, kes viis läbi tantsu töötoad Eesti Majas.
Iivi Zajedova Londonis. Pilt: Piret Randam



Toimusid järjestikku kaks töötuba: 31. oktoobril oli tantsutund kõigile huvilistele, kus oli põhirõhk üldteoorial ja treeningul, ja 01.novembri tund oli eritund tantsuliseks ettevalmistuseks EV100 aastapäeva etenduseks.
Tantsutöötubasid juhendas PhDr. IIVI ZAJEDOVA Ph.D. Tšehhist ja kohapeal abistas Marje Remmet (LESRahvantsurühma juhendaja, Estonians Folks asutaja).


Tantsutund kõigile “Tantsimise alused. Rahvatantsust balletini. Teooria ja treening.” Toimus teisipäeva õhtul ja osavõtjaid oli pea paarkümmend. Liikumistehnika nippe ja võtteid tutvustas tuntud kutseline baleriin ja filosoofiadoktor Iivi Zajedova (valdkonnad: Ühiskonnateadused ja kultuur; Kultuuriantropoloogia, etnoloogia, põhisuund Riigiteadused; tantsuantropoloogia).  Põnev tund sisaldas tantsu teooriat, põhitõdede tutvustust ja sellele järgnes treening. Tantsutunnis näidati erinevaid tantsu tehnikaid ja võtteid. Keskenduti tantsija keha ettevalmistamisele tantsimiseks. Tähelepanu pöörati õigele kehahoiule, hingamisele, tasakaalule, vastupidavusele. Tunnist said head nipid ja tehnikad endale nii algajad kui ka edasijõudnud.
Tantsutöötuba Londoni Eesti Majas.
Pilt: Kerli Liksor

Teine tantsutund, mille eesmärk oli tantsuetenduse ettevalmistus EV 100 aastapäevaks, toimus kohe järgmise päeva õhtul. Sellest õhtust võtsid osa tantsijad, kes esinevad EV100 kingituse tantsuprojektis. Tants sai lihvi ning mõnusa hoo ja uusi võtteid  sisse. Tantsijad jäid töötoaga väga rahule ja soovivad hea meelega tunde Iiviga jätkata.

Tantsutöötubade juhendaja Iivi Zajedova elab Prahas ja töötab Praha Karli Ülikoolis.  On töötanud mitmes Tallinna Ülikooli lnstituudis (2000-2016). Loodus- ja terviseteaduse instituudi vanemteadurina juhtis grandiuuringut eesti rahvatantsuharrastuste teemal eestlaste kogukondades üle maailma. On kirjutanud artikleid ning koostanud/toimetanud tantsualast ajakirja Res Artis ning olnud külalistoimetaja Mäetagused nr 63. On tantsinud professionaalse balleriinina nii Tsehhi kui ka Eesti Rahvusteatrites. On kauaaegne eestluse eestvedaja Tšehhis. On töötanud Tallinna Tšehhi Suursaatkonna pressilauas ja kultuuri alal. Uurimistööde kõrval tegeles TLÜ Kunstide Instituudis kunstiteraapiliste liikumistehnikate koolitustega. Õpetab klassikalist balletti, karaktertantsu ning seatud ja töödeldud eesti rahvatantsu.

Tantsutöötuba Eesti Majas. Juhendab Iivi Zajedova. Pilt: Piret Randmam

Tantsupäevad organiseeris Londoni Eesti Selts. Kaasa aitasid Estonian Folks, LES Rahvatantsurühm, Eesti Abistamise Komitee ja Eesti Maja Londonis.
Iivi Zajedova Londonis viibimise tegid meeldejäävaks Adelies Beermann, Piret Randam, Kerli Liksor, Sirje Jaani ja Marje Remmet. Projekti koostaja oli Evelin Siilak.

Üritust toetas Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja väliseesti kultuuriühingute konkursi läbiviija Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) seoses rahvuskaaslase programmiga.

Kirjutas Evelin Siilak





Saturday, 17 June 2017

17.juunil 2017 eestlaste jaanipidu Essexis

Meenutus jaanipeost 2017 Londonis,

Eestlaste jaanipidu toimus juba teistkordselt Londonist väljas, roheluse keskel, Halway Pubi tagaaias, kus murul oli jooksmiseks ruumi üle 100 lapsele ja paarisajale külalisele. Seekord oli pidu õigele jaanipäevale kuupäevaliselt väga lähedal, mis oli ideaalne, arvestades selle aasta suve hilinemist. Laupäev oli suviselt palav  ning Eestist toodud jäätis kulus lastele marjaks ära.

Eestist kutsusime ka DJ  Onu Bella aka Igor Maasik, kes lennutas külalised oma lõbusa muusikaga hoogsalt tantsupõrandale jalga keerutama. Lustisid nii vanad kui noored, nii eestlased kui kohalik rahvas.

Esinema olime kutsunud Tartu Teadusteatri noormehed Arnold Rein Tatunts ja Mats Mikkor, kes tegid lastele etenduse "Plahvatuslik teaduslabor" ja töötoad, kus õpetati hologrammi tegema nii suurtele kui väikestele.

Jaanipeol esinesid meie endi omadest: Londoni Eesti Seltsi rahvatantsijad Marje Remmeti juhtimisel ja Londoni Naiskammerkoor  Reet Kromeli käe all.

Eestlaste jaanipeo Londonis tegid seekord teoks Londoni Eesti Seltsi juhatus täiskoosseisus: Evelin Siilak, Tiia Avastu ja Andreas Kaha, ning Londoni Eesti Kooli direktriss ja Estonian Guild eestvedaja Liina Särkinen. Vabatahtlikult abilisi oli üle 30. Suureks abiks oli Ave Kelle, kes abistas söökide ettevalmistamisel ning majutas peodiskori onu Bella lahkelt enda juures.  Samuti abistasid helitehnik-vabatahtlik Petten Veevo ja õhtujuhid Pille Laht, Andres Maripuu. Ja ka kõik teised, kes tulid appi. suured tänud neile ja loodame, et on aega ja jaksu appi tulla ka järgmistel eesti üritustel. Alati ootame aga ka uusi toredaid tegijaid kampa. Andke endast teada: info@estoniansociety.co.uk või kirjutage FB postkasti.

Kui juhtute Halway Pubist mööda sõitma, siis astuge ikka sisse, sest peakokk Riina, tänu kellele pidu selles kohas toimubki, on suurepärane kokk ja vaaritab alati professionaalselt ning suurima rõõmuga.

Peol käis ka Õhtulehe ajakirjanik Katrin Helend-Aaviku, kes kirjutas kogetust artikli, mis ilmus lugemiseks kõigile eestlastele.
  Tema juttu saab lugeda SIIT! "...eestlane jääb ikka eestlaseks..."

Peo piltide lingid on jagatud Seltsi kodulehel siin!

Aitäh kõigile külalistele, sest tänu teie osalusele ja panusele, eesti peod Londonis jätkuvad ja
arenevad aina paremuse poole. Meil on teie toetus kas piletiostu, osavõtuna või appi tulemisena  tähtis!

Parimate soovidega ja peatse kohtumiseni,

Evelin Siilak
esinaine
Londoni Eesti Selts
www.estoniansociety.co.uk


Monday, 5 June 2017

LES auliikmed, kes on eestlusega tegelenud aastast 1947 kuni tänapäevani.



Proua IDA LEMSALUL külas.


pr Ida Lemsalu. Operaator Janar Kuusik




Väikene võttegrupp oli ühel kaunil päeval proua Ida juures salvestamas tema mälestusi. Päev oli pikk ja väsitav.  Kuid ka kohvilauas, mida Ida oli loomupäraselt viimse detailina läbi mõelnud, jätkas proua Ida vastamist meie küsimustele. Tundus, et veel nii palju jäi kuulmata. 


Ida oma tagasihoidlikuses oskab alati üllatada. Tema põnevad jutustused haaravad kuulajaid algusest lõpuni endasse ja panevad mõtisklema elust. Ida on näinud sõja raskusi, küüditamist, pommitamisi, käinud sõjapõgenike laagris, jooksnud läbi kuulirahe, abistanud eesti sõdureid põgenike laagris venelaste kätte saamise eest ning Londonis jätkanud eesti sõdurite, abivajajate eestlaste abistamist. Lisaks kõigele on Ida panustanud eesti kultuuri hoidmisele ja eestlusele enamuse oma elust Londonis. "Kuidas siis muidu!" laiutab pr Lemsalu imestunult käsi, meie küsimusele, kuidas on saadud eestluse alal hoidmisega tegeleda nii pikalt.  




Külastasime pr AILI EISTRATIT


Janar Kuusik, Evelin Siilak ja pr Aili Eistrat. 



Taaskord on ilm meie poolt ning päikseline päev tervitab meie külaskäiku Aili ja Karin Eistratite juurde. Kuigi esialgu arvatakse, et juttu jätkub kõige rohkem paariks minutiks, siis mida aeg edasi, seda detailsemaks ja põnevad proua Aili jutustused muutuvad. 

Proua Eistrat tuli Londonisse Saksa põgenikelaagrist "kuni jõuludeni". "See oli aastal 1947", lisab ta. Tuppa saabub vaikus. Sellest lausest õhkab kõike -kurbust, pettumust, lootusetust. Võib ainult aimata, mida tundsid eestlastest põgenikud esimeste jõulude ajal Londonis, kui ikka poldud veel koju naasetud. Kõikidel soov ja lootus,et kohe-kohe-nüüd läheme. Ning hiljem see moment, kui mõisteti, et pole enam kodumaad, kuhu tagasi minna. Naised on käinud nüüd päris mitu korda Teises Eesti Vabariigis ja oma sünnikohas Hiiumaal. Kuid aastad on teinud omatöö ja kodu, mis oli kunagi olnud kodu, pole enam olemas. Ainult kaunis kauge mälestus südames. 

Londonis elades on Aili Eistrat tihedalt olnud seotud eesti organisatsioonidega. Ta on kaasa löönud üle 20 aasta "Eesti Hääle" toimetuses, olnud Eesti Maja juhatuses ja hetkel on tegev EELK juhatuses. Kõige tähtsam roll ta elus  on olnud otseloomulikult eesti rahvatants.  Pr Eistrat õpetajateks Eestis olid rahvatantsu alusepanijad Ullo Toomi ja Anna Raudkats ise. Nende õpetused meeles, jätkas ta kultuuri viljelemist Londonis eestlastele. Tarmukas proua oli LES Rahvatantsurühma eestvedaja üle 40 aasta. Need olid eesti rahvatantsu aktiivseimad tegevusaastad Londonis. "Tantsima peab sisemise pingega!" ei väsi pr Eistrat kordamast Ullo Toomi õpetussõnu ka meile. 

 ****

Seniks kuni videosalvestused ja tööd käivad, loodame tuua siin välja põnevaid seiku eestlaste üleelamistest Teise maailmasõja päevilt ja eestluse ülevalhoidmisest Londonis ajal, kui oli teada, Eesti ei olnud enam Vabariik. 


****


Võttemeeskond: autor: Evelin Siilak, operaator: Janar Kuusik. Nõunik: Ene Rämmeld. Kaasa teevad: Piret Randam ja Marje Remmet.  Filmimeeskonna transporti Londonisse toetab Eesti Rahvusarhiiv. Evelin Siilak toetab kodumajutusega ning linnasisesed kulud kaetakse ise. Projekti läbiviijad tegutsevad vabatahtlikuse baasil.



Sunday, 14 May 2017

14. mail 2017 EMADEPÄEV LONDONIS.


“Sest et oled mu ainus, mu ema
Minu armas, minu päiksekiir
Oled võrratu, hea ja nii kena
Ainult sulle võin laulda ma nii!“
          S. Toompere „Emale“
Londoni Eesti Naiskammerkoor. Juhendaja Reet Kromel (paremalt kolmas).
Pilt: P. Randam



Pühapäeval 14.mail 2017 peeti Eesti Majas Londonis emadepäeva. Veidi teistmoodi. Seekord olid lapsed need, kes juhtisid õhtut. Nad esitasid oma oskusi laval ja joonistasid emadele kaarte. Lastele oli ka kutsutud kohale ainuke lastemuusikat viljelev ansambel Eestis "TÄNA OLEN LAPS".  Imelise päeva juhatas sisse Londoni Eesti Naiskammerkoor.


EAK perenaine Ida Lemsalu. Pilt: P. Randam

Kohale tuli rahvast 50 ringis. Kohal olid lisaks emadele ka vanaemad ja vanavanaemad ning ei puudunud ka isad.  Londoni Eesti Selts pakkus kohvi, teed kõigile ja Eesti Abistamise Komitee meisterdas kaunid roosiõied emadele rinda.  


Külaliste poolt oli toodud ühisele bufeelauale ehtsad eesti vürstikilu võileibadest, maitsvatest küpsetistest (isetehtud lihapirukad, tordid jne) arbuusini ja maasikateni välja. 




Londoni Eesti Kooli lapsed laulsid laulu "Ema abistamas". Klaveril saatis ja juhendas Londoni Eesti Kooli muusikaõpetaja Heldur Harry Põlda ja aitas kaasa Anu Holter. 
Londoni Eesti Kooli lapsed esinevad emadepäeval. Pilt R. Ränisoo

7-aastane Grete ja 6-aastane Säde teadustasid kahekesi esinejaid ja juhatasid tublilt päevakava. Nad mõlemad käivad Eesti Koolis Londonis ja samuti oma kooli näiteringis. Neile oli see hea väljakutse ning oma oskuste proovile panemine. Tüdrukud said väga  hästi hakkama. Grete esitas ka laulu "Emale", klaveril saatis teda ema Anu Holter. 

Grete ja Säde teadustavad päevakava. Pilt: P. Randam

Grete laulab laulu "Emale". Klaveril saadab Anu Holter. Pilt: P. Randam

 


Eric mängib klaveril "Kuupaiste sonaat". Pilt: P. Randam
10-aastane Eric, kes õpib süntesaatorit ja on 9.astmel, esitas oma eksamipala, millest ta sai õpetajalt kiita ja peaaegu täisskoori 10st. Nüüd oli tal hea võimalus oma oskusi laval ette näidata.





Tony esinemine Eesti Majas.
Pilt: P. Laht






Kui kõik eelnevad lapsed on Eesti Majas varemalt käinud, siis Tonyle, kes on 7 aastane poiss, oli see esmakordne külastus. Reipalt astus ta lavale ja lõi  koheselt publiku pahviks oma sundimatu klaverimänguga. Hoogu sattununa musitseeris ta "Türgi marsile" kohe juurde ka lisapala "Eliisele". Tony hakkas harjutama klaverimängu kõigest aasta tagasi kodus. Isa aitas siis kaasa nooditundmises. Tony on õppinud põhiliselt omal käel ja interneti vahendusel.  Aasta hiljem mängib ta juba soravalt mitmeid klassikuid. Poiss loodab,  et ükspäev saab ta endale oma õpetaja, kes aitaks tal edasi arendada oma kirge. Tema klaveripala esitust emadepäeval saab vaadata SIIN!


Lõbusa meeleolu tõi ansambel TÄNA OLEN LAPS solist Astra Tikas. Teda saatis kitarril Markus Kalmet.

Ans TÄNA OLEN LAPS Eesti Majas Londonis. Pilt: E.Siilak



Eliise Tikas, 7 aastane, laulis hoogsalt kaasa liigutades laulu “ Salamahti”. (Kuula lugu siit!) 
Eliise Tikas laulab "Salamahti" Pilt: P. Randam

Lapsed kuulasid huviga Astra Tikase muinaslugudest laule kitarri saatel ning mängiti särasilmil kaasa pannkoogimängu, mis algas joonistamisega ja lõppes suure ümmarguse lina lehvitamisega ning lustlikult selle alla pugemisega. Laulud lauldud, lood kuulatud ja kõhud täis söödud, alustasid lapsed hoolega emadepäevakaardi joonistamist. 



Pannkoogimäng. Pilt: R. Ränisoo

TÄNA OLEN LAPS esinemas Eesti Majas Londonis.Pilt: P. Randam

Evelin Siilak, Londoni Eesti Seltsi esinaine, ja Piret Randam, Eesti Abistamise Komitee esinaine, laotasid lauale hulgaliselt põnevaid vidinaid, lipsukesi, lillekesi, mida liimida ning meisterdada. Laste pildid emadele valmisid suure hoole ja armastusega. 


Emadepäevakaarte meisterdamas.
Pilt: P. Randam



Emadepäevapidu oli üks kaunis sündmus eesti kogukonnas Londonis. Täis üllatusi laste poolt ja kasvanud veendumust, et nii palju on ikka toredaid ja andekaid lapsi.



Eluaegne muusik Reet Kromel jagas oma emotsioone päevast: “See oli nii rikkalik üritus ja milline võrratu idee, et julgustada lapsi esinema! Lastel oli nii palju rõõmu, elevust ja loomingulist vabadust! Meil on üks tõeliselt tore kogukond ja armsad inimesed!”


Kirjutas Evelin Siilak


----------
Emadepäeva esineja: Ans "Täna olen laps" transporti Eestist toetas  Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium ja väliseesti kultuuriühingute konkursi läbiviija Integratsiooni ja  Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) seoses rahvuskaaslase programmiga. Õhtu tegi teoks Londoni Eesti Selts ja Eesti Abistamise Komitee ning paljud külalised, sealhulgas ka lapsed, kes aitasid päeva jooksul erinevates toimetustes ja lõpus koristamisel. Esinejale Eestist kodumajutuse pakkuja ning projekti läbiviijaks oli Evelin Siilak. Mikrofonid tõi kohale ja kontserdi heli organiseeris vabatahtlikuna helitehnik Petten Veevo. Esinejatele pillid laenutasid selleks päevaks Harry Heldur Põlda ja Keith Ottaway. Lastekontserti idee autoriks oli 6-aastane Eva, kes seekord polnud ise aga veel valmis lavale astuma. 

Sunday, 23 April 2017

23. Aprill 2017. KEVADPÜHAD LONDONIS.

KEVADPÜHAD LONDONIS. 23. Aprill 2017
EAK Kevalõuna – Eestlaste Tutvumisõhtu vol4 – ansambel MESI Eestist


EAK perenaine Ida Lemsalu (keskel), paremal EAK esinaine Piret Randam, LES esinaine Evelin Siilak (vasakult teine) koos ansambliga MESI Eesti Majas Londonis. (pilt: Andreas Kaha)
Pühapäeval, 23. aprillil 2017 oli Londonis kevadpüha tähistamine. Toimus pidulik Kevadlõuna Eesti Majas ja lõbus Eestlaste tutvumisõhtu Läti pubis. Mõlemaid üritusi kaunistas ansambel MESI tuntud eesti lauludega. Kõigest aga lähemalt.

Eesti Abistamise Komitee korraldab heategevuslikke lõunaid Eesti Majas juba aastakümneid. Sel aastal (2017) on plaanis 2 lõunasööki: kevadlõuna ja jõululõuna, millest Kevadlõuna toimus 23. aprillil kell 13.00. Eesti Maja suures saalis. 


Eesti Abistamise Komitee perenaine Ida Lemsalu (paremal) ja esinaine Piret Randam (vasakul)

Kevadlõuna oli pidulik mitmekäiguline lõunasöök. Menüüs olid omatehtud kotletid punase magushapukapsaga, lisaks ahjukartulid ja keeduporgandid, magustoiduks kohupiimakreem marjakisselliga ja eestipäraselt maitsva lõuna lõpetas kuum kohv, tee küpsistega. Söögi kõrvale pakuti nagu ikka mahla ja veini.  Lõunat alustati traditsioonilise munadepüha rituaaliga:  muna koksimisega ja lõpetati traditsioonilise heategevusliku loteriiga. Ansambel MESI laulis nii hoogsaid kui ka nostalgilisi laule. Meeleoluka kevadlõuna korraldas proua Ida Lemsalu ja aitas esinaine Piret Randam. Peo abilisteks olid tavap
äraselt Adelies Beermann ja  Sirje Jaani. Lisaks aitasid kaasa Londoni Eesti Seltsi juhatuse liikmed Evelin Siilak ja Andreas Kaha. 




Õhtul toimus Eestlaste kohtumisõhtu Läti Maja keldrikorrusel olevas Pubis, mis oli selleks puhuks just eestlastele avatud. Viidi läbi viktoriin "Minu London" ja toimus loterii, mille auhinnad oli välja pannud ansambel MESI ise. Peaauhinnaks oli pudel Vana Tallinnat ja hulgaliselt eesti shokolaade väikevõitudeks.  Publik elas esinemistele kaasa entusiastlikult plaksutades ja  lauldes. Kohtumisõhtu  korraldas Egerth Jaansalu, kellele oli see neljas edukas Tutvumisõhtu korraldada.   Peo helitehnik oli Petten Veevo. Õhtu stiili "triibulised, täpilised ja ruudulised" parima stiili auhinna sai Katrin Holm, kes võitis prii pääsme kahele eestlaste jaanipäevale 17. juunil Essexi Halfway Maja siseõues. 




Naisansambel MESI on isetegevuslik vokaalansambel Lõuna-Eestist. Koos laudakse alates 2014. aastast. „MESI“ koosseisu kuulub 6 liiget: Terje, Marge, Kristi, Merilin, Kirsika ja Merlin, kes kõik on tavaelus erinevate tegevusalade esindajad. Ühiseks hobiks ning jagatud armastuseks on naistele muusika. Juhendajaks on Merilin Seer, kes ka ise ansamblis laulab. Naisansambli repertuaarist leiab muusikažanrid, mis varieeruvad folgist kuni popmuusikani.   Nende tulek Londonisse oli nende endi finantseeritud ja korraldatud. Londoni poolselt koordineeris naiskollektiivi esinemisi Evelin S.
Ansambel MESI Läti Maja Pubis esinemas.

Taaskord sai Londonis ühiselt läbi viidud omalaadne ürituste kogum. Osalised kirjeldavad oma emotsioone järgmiselt:

Egerth (Eestlaste tutvumisõhtu korraldaja) kirjeldab üritust:  " Pidu oli elusupper (sic): sai laulda ja tantsida, rahvas tutvus ja tekkis selline mõnus ühtekuuluvustunne suures linnas. Tahan tänada kõiki, kes tulid ja sügisel kohtume taas kui mitte varem!"


Evelin (päeva ürituste abiline, ansambli koordineerija, LES esinaine) meenutab Kevadlõunat: “Proua Ida Lemsalu, kes korraldas Kevadlõuna, on oma uskumatu visadusega, energiaga ning positiivse meelestatusega mulle suureks eeskujuks. See, kuidas ta oskas lõuna läbi viia sujuva kergusega ja loomuliku hoolega, on imetlusväärne. Püüdsime talle igati abiks ja toeks olla, kuid tema kergejalgne samm ja kõikenäev silm ei vajanud muud abi, kui teha ära raskemad tõstmised ja lihttööd. Suured tänud kena Kevadlõuna eest peakokk ja perenaine Ida Lemsalule.”

Ja lisab juurde päevast üldisemalt. "Ansambel MESI võttis Seltsiga ühendust juba eelmisel aastal ja vaikselt tasa ja targu uurides võimalusi, omavahel ideid arendades, saigi teoks päev, kus järjestusid üle poolesajandivanune üritus ja noorte loodud üritus läbi ühise teguri: muusika. Laulude esitusi nautisid nii noored kui vanad, seega võib ansambli kuulajaskonna vanuseks määrata 5 aastastest kuni 95 aastaseni. Ansambel majandas enda ise ja oli paindlik igas olukorras. Nendega oli ülilihtne asju ajada. Lisaks tõid nad veel toredad meepotid eesti meega kingituseks. Täname neid Londoni poolt ja soovime edu järgmistel esinemistel!"

MESI ansamblis esineja Marge vahetab lauljate muljeid:
"Meil oli üks ütlemata tore Londoni reis. Suur-suur tänu kõigile korraldajatele, et need esinemised meie jaoks võimalikuks tegite! Saime teada, et Londonis on üks kokkuhoidev ja  vahva kogukond, mis tekitas ainult positiivseid elamusi. Aitäh toredale  publikule ja hea meelega tuleks uuesti ja uuesti."     


Kirjutas Evelin Siilak